Newtoni teise seaduse (F=ma) simulaator

Raskusjõud (mg) ja toereaktsioon (N) on siin võrdsed ja vastassuunalised, mistõttu on kiusatus nimetada neid Newtoni kolmanda seaduse jõupaariks — kuid need ei ole. Kolmanda seaduse jõupaar peab mõjuma kahele *erinevale* kehale, aga need mõlemad jõud mõjuvad ühele ja samale klotsile. Tegelikud paarid on hoopis need: Maa tõmbab klotsi enda poole ja klots tõmbab Maad enda poole (gravitatsioon, mõlemas suunas) ning klots surub pinnale ja pind surub klotsile vastu — see teine jõupaarik ongi siin nähtav toereaktsioon N. N on võrdne mg-ga ainult seetõttu, et klots ei kiirenda vertikaalselt; kalluta pinda või pane klots kiirendavasse lifti ning N muutub, samal ajal kui mg jääb samaks. See täpne segiajamine on üks kõige põhjalikumalt dokumenteeritud eksiarvamusi sissejuhatavas mehaanikas.

Newtoni teine seadus, F=ma, käib tegelikult resultantjõu kohta — kõik muu taandub välja. Kui sa seda klotsi lükkad, sööb osa su tõukest ära hõõrdumine; kiirenduse annab ainult see, mis üle jääb. Seepärast annab 10 N tõuge 2 kg klotsile hõõrdumiseta a = 5 m/s², kuid hõõrdumisega vähem. Kahekordista mass ja sama resultantjõud annab poole väiksema kiirenduse.

Sellele tööriistale trükitud valem pole päris Newtoni oma. Teoses Principia (1687) sõnastas ta teise seaduse sõnadega, impulsi kaudu: keha liikumishulga muutus on võrdeline mõjuva jõuga. Korralik algebraline kuju F = ma tuli hiljem — tavaliselt omistatakse see Leonhard Eulerile umbes aastal 1752. Muutumatu massi korral need kattuvad, kuid just impulsi kuju (F = dp/dt) püsib relativistlikus mehaanikas ja kütust põletavate rakettide juures.