Ülesanne täielikult lahendatud
-
Parseki tuletamine 100 millikaaresekundilisest parallaksist 6 sammu
Parallaks on 100 millikaaresekundit. Tuleta parsek selle definitsioonist, mitte ära otsi seda tabelist, leia kaugus ning selgita, miks kaugusmoodul on täpselt null.
-
Parallaksinurk on pool nähtavast nihkest kuue kuu jooksul ning kolmnurgal, milles see asub, on lühemaks küljeks Maa orbiidi raadius. Selliste nurkade juures on tangens ja nurk ise sama arv.
-
Vali ühik, mis teeb valemi triviaalseks. Üks kaaresekund radiaanides on 1/206 265, seega ühe kaaresekundi pikkune parallaks asetab tähe 206 265 au kaugusele — ja sellele kaugusele on antud nimi.
-
Kui parsek on defineeritud, on kaugus lihtsalt pöördväärtus. Selle lehe väli on millikaaresekundites, mis lisab lugejasse kordaja tuhat.
-
Kaugusmoodul on pöördruutseaduse logaritmiline kuju, mis on normaliseeritud kümne parseki juures. Täpselt sellel kaugusel on logaritm 1-st, mistõttu moodul muutub nulliks.
-
Kontrolli valemit lähimal tähel. Proxima 768,5 mas annab tulemuseks 1,301 pc, mis on 4,24 valgusaastat — arv, mida kõik juba teavad.
-
Lõpuks pane tähele, kus meetodi võimalused lõppevad. Gaia väikseim kasutatav parallaks vastab tohutule kaugusele, kuid määramatus selle nurga juures on võrreldav nurga endaga, seega piiri seab täpsus, mitte geomeetria.
Vastus
10,00 pc ja μ = 0, sest 10 pc on kaugus, kus absoluutne tähesuurus on defineeritud. Absoluutne tähesuurus ei ole eraldiseisev mõõdetav suurus; see on nähtav tähesuurus, mis tähel täpselt kümne parseki kaugusel oleks, seega tähel, mis seal asub, on konstruktsiooni tõttu m − M = 0. Parsek on samamoodi kokkuleppeline definitsioon, mitte mõõtmine: see on kaugus, millelt üks astronoomiline ühik paistab ühe kaaresekundi nurga all, mis teeb selle väärtuseks 206 265 au, sest just nii palju kaaresekundeid on ühes radiaanis. Mõlemad konventsioonid on olemas selleks, et redeli esimene aste ei vajaks üldse kalibreerimist — parallaks on puhas trigonomeetria baasjoonel, mida me juba teame. Kõik sellest ülalpool asuv — tsefeiidid, supernoovad ja Hubble'i voog — on kalibreeritud selle astme suhtes ning pärib selle vead.
-
Õpitee
Kui kaugel see on?
Allikad (1)
- Insight block 1 — the rung everything above it is calibrated against: H. S. Leavitt and E. C. Pickering, "Periods of 25 Variable Stars in the Small Magellanic Cloud." Harvard College Observatory Circular 173, 1–3, 1912 — the period–luminosity relation, published under Pickering's name over Leavitt's work.