Elu nädalates

Päev, kuu ja aasta on astronoomia – pöörlemine, kuutsükkel, tiir. Nädal jääb välja: lähim taevasündmus on veerand kuutsüklit, 7,38 päeva, ja neli seitsmepäevast nädalat jäävad 29,53-päevasest kuust umbes poolteist päeva puudu, nii et nädal ei saa Kuud jälgida ilma triivimata. Kuna ta pole millegi külge seotud, on ta see ühik, mida valitsused on julgelt ümber joonistanud. Revolutsiooniline Prantsusmaa kehtestas aastatel 1793–1806 kümnepäevase décade’i; Nõukogude Liit pidas 1929. aastast viiepäevast nädalat, 1931. aastast kuuepäevast ja taastas seitsmepäevase alles 1940. aasta juunis. Mõlemad võeti tagasi. Décade’i järgi oleks seesama sajand 3 652 ruutu, mitte 5 218.

Aasta on tunnetamiseks liiga jäme ja päev planeerimiseks liiga peen, kuid nädal on inimelu loomulik ühik: sa mäletad veel, mida eelmisel nädalal tegid, ja ometi mahub terve 100-aastane eluiga ühe pilguga 5,200 väikese ruuduna ekraanile. Nii laotatuna muutub ähmane „kunagi“ loendatavaks ruudustikuks — just selles seisnebki memento mori mõte. Pea meeles: isegi pikk, 90-aastane elu koosneb vähem kui 4,700 sellisest ruudust.

Maatriks surub sajandi 52 veergu × 100 rida = 5,200 lahtrisse, kuid kalendriaasta ei ole täpselt 52 nädalat — see on 365.2425 ÷ 7 ≈ 52.18 nädalat. Saja aasta jooksul teeb see kokku umbes 5,218 nädalat, nii et korralik ruudustik jätab vaikselt välja umbes 18 neist — peaaegu neli kuud elu. See on sama liignädala nihe, mis sunnib mõnda kalendrit lisama teatud aastatel 53. nädala.