Lainete interferents / kaks allikat

konstruktiivne vs destruktiivne interferents, reaalajas visualiseeritud

Interaktiivse simulatsiooni laadimine...

Miks 1+1 võib olla 0 🖖

Kui kaks lainet kohtuvad, liituvad nende amplituudid punktiti — see on superpositsiooniprintsiip. Teepikkuste erinevuse Δr = mλ korral langevad harjad kokku ja intensiivsus neljakordistub: I = 4I₀. Kui Δr = (m+½)λ, kohtub hari orguga ja intensiivsus langeb nullini. Üldine tulemus on Aₛᵤₘ = 2A₀ cos(δ/2), mistõttu intensiivsus I ∝ cos²(δ/2). Seda kasutatakse mürasummutavates kõrvaklappides (mis tekitavad δ = π), optilistes peegeldust vähendavates kihtides (kihi paksus λ/4) ning raadio faasijärjestatud antennides.

Mida heledad ja tumedad triibud tähendavad 🖖

Kaks allikat saadavad välja kattuvaid laineid. Vali suvaline punkt: tavaliselt on üks laine läbinud veidi pikema tee kui teine, ja see käiguvahe otsustabki kõik. Kui see võrdub täisarvu lainepikkustega, langevad harjad kokku ja tekib hele viir; kui see erineb poole lainepikkuse võrra, kohtub hari orguga ja koht jääb pimedaks. Suurenda allikate vahet d ja tööriist surub rohkem viire kokku, valemi sin θ = nλ/d järgi.

Üksik elektron interfereerub iseendaga 🖖

Võiks arvata, et interferentsiks on vaja tervet parve korraga ristuvaid laineid — kuid nii see pole. Lasu elektrone ükshaaval läbi kaksikpilu, nii et aparaadis on korraga vaid üks, ja igaüks jõuab kohale üksiku täpina, näiliselt juhuslikult. Lase tuhandetel koguneda ja tekib sama triibumuster. Iga osake justkui kompab mõlemat teed ja interfereerub iseendaga — lugejad valisid selle „füüsika kauneimaks katseks".

Ülesanne täielikult lahendatud

  1. Kaks allikat 2 ühiku kaugusel lainepikkusega 0,5 5 sammu

    Kaks allikat vahekaugusega 2 ühikut, lainepikkus 0,5. Leidke teist järku heledad ja tumedad suunad, seejärel loendage, mitu heledat riba üldse eksisteerib.

    S₂ S₁ d θ = 30° θ Δr = 2λ
    1. Kõik tuleneb ühest geomeetrilisest faktist: nurga θ all on lisateepikkus, mille kaugema allika laine peab läbima, d sin θ. Kogu teema taandub sellele, kas see saabub samas faasis või vastanfaasis.

    2. Kui lisatee pikkus võrdub lainepikkuse täisarvkordsega, langevad laineharjad kokku. Järgu 2 puhul on vaja üht tervet käiguvahe ühikut ning selline vahekaugus annab selle siis, kui siinuse väärtus on pool.

    3. Poole lainepikkuse võrra nihkes ja harjad kohtuvad nõgudega. 2,5 ei ole trükiviga — tume riba n asub heleda n ja heleda n+1 vahel.

    4. Nüüd seadke piirid. Siinus ei saa ületada väärtust 1, seega suhe d/λ piirab järku ning ribad eksisteerivad mõlemal pool keskpunkti pluss keskpunkt ise.

    5. Võtke seda piiri tõsiselt ja sellest saab projekteerimisreegel. Alla ühe lainepikkuse suuruse vahekauguse korral pole midagi peale kesksagari, ja poole lainepikkuse juures on neid täpselt üks.

    Vastus

    30° ja 38,68°, kokku üheksa heledat riba. Loendamine on siin huvitavam osa ning see tuleneb pigem kitsendusest kui arvutusest: sin θ ei saa kunagi ületada väärtust 1, seega pole ühelgi järgul üle d/λ = 4 kuhugi minna. Kahandage vahekaugust alla ühe lainepikkuse ning iga järk peale keskse kaob — pilt koondub üheksainsaks sagaraks. See ainus fakt selgitab korraga lünka ja tülikat nähtust kahes eri valdkonnas. Just seepärast kiirgab lainepikkusest kitsam ava peaaegu ühtlaselt kõigis suundades ning seepärast ehitatakse faasitud antennimassiiv poole lainepikkuse suuruse vahega: kui d = λ/2, lükatakse esimest järku kõrvalmaksimum väärtuseni sin θ = 2, mida ei ole olemas, ja massiiv suunab kiirt ilma selle koopiaid taevasse pritsimata.

Õpitee

Ühest vedrust seisulaineni

Viib edasi Seisulained nähtava superpositsiooni.

Allikad (2)

Näiteülesanded

  • suur vahekaugus - lai vahekaugus d=4, lambda=0.5 -> palju kitsaid heledaid/tumedaid triipe
  • väike vahekaugus - kitsas vahekaugus d=1.2, lambda=0.5 -> vähem, kuid laiemad triibud
  • pikk lainepikkus - pikem lainepikkus lambda=1.4 hajutab triibud üksteisest kaugemale
  • helilaadne - helilaadne pikk lainepikkus lambda=2.6 annab laiad interferentsialad