Ülesanded täielikult lahendatud
-
Kuu läbimõõt, mis katab 384 400 km kauguselt 0,5181° taevast 6 sammu
Kuu katab taevast 0,5181° ja asub 384 400 km kaugusel. Arvuta selle läbimõõt ja uuri, mis juhtub, kui unustad ühiku.
-
Väikese kauge objekti suuruse valem on suurus = kaugus × nurk. See on otseselt s = rθ, kus Kuu kaugus on raadius. Valem eeldab nurka θ radiaanides.
-
Teisenda: 0,5181 × π/180 = 0,0090426 radiaani.
-
Korruta. 384 400 × 0,0090426 = 3 476 km, samas kui mõõdetud keskmine läbimõõt on 3 474,8 km.
-
Nüüd jäta teisendus tegemata ja korruta algse väärtusega 0,5181. Tulemuseks on 199 158 km. See annab Kuu läbimõõduks peaaegu teise Maa ja Kuu vahelise kauguse.
-
Nende kahe vastuse suhe on 57,30, mis on 180/π. Iga ununenud sedalaadi teisendus eksib täpselt nii paljuga, olenemata konkreetsetest arvudest.
-
Üks kontroll enne vastuse usaldamist. Valem käsitleb Kuu läbimõõtu kaare, mitte sirgjoonena selle sees. Selle nurga juures erinevad need kaks 3 476 kilomeetri peale 12 meetrit, mis teeb veaks 3 osa miljonist. Seega ei ole lähendus see, mis tulemuse täpsust piirab.
Vastus
3 476 km, kuid radiaanide unustamine tekitab 57,3-kordse vea. Neljanda numbri täpsust ei piira geomeetria, vaid lähteandmete kokkusobivus. Kuu kaugus muutub kuu jooksul ligikaudu 363 300 km-st 405 500 km-ni ehk 11% ning koos sellega muutub ka tema nurkläbimõõt. Isegi keskmise nurga ja keskmise kauguse kasutamisel tekib 1,2 km suurune erinevus: ülal saadud 3 476 ja mõõdetud 3 474,8 ei lange kokku, sest nurkläbimõõt sõltub kaugusest kujul 1/d ning pöördväärtuste keskmine ei võrdu keskmise pöördväärtusega. Kui siduda keskmine nurk hoopis tänase kaugusega, on tulemus perigees 190 km võrra vale, kuigi arvutus ise on algusest lõpuni laitmatu. Võrrand ei näita, et sellesse sisestatud kaks arvu pärinevad eri hetkedest.
-
-
θ on siinuse ja tangensi vahel, aga mitte keskel 6 sammu
10° juures trükib paneel kaare 0,174533, siinuse 0,173648 ja vea 0,510%. Arvuta, kuhu jääb sama nurga tangens, ja otsusta, kas 0,510% on parim, mida need kaks arvu suudavad.
-
Kümme kraadi on 10 × π/180 = 0,174533 radiaani, ja raadiusega 1 ringjoonel on kaar võrdne nurgaga. See ongi kogu seose s = rθ sisu.
-
Siinus jääb pisut lühikeseks, 0,173648. Paneel jagab puudujäägi siinusega ja näitab 0,510%.
-
Puudujäägil on suurus, mida saab ette ennustada. sin θ = θ − θ³/6 + …, seega peaks θ − sin θ olema umbes θ³/6 = 0,000886, mõõdetud 0,000885 vastu.
-
Tangens läheb üle sama laadi liikmega, mille kordaja on kaks korda suurem: tan θ = θ + θ³/3 + …, andes tan θ − θ = 0,001794. Kokku sin θ < θ < tan θ. See kahe vahele surumine ongi tõestus, et siinuse tõus nullis on radiaanides täpselt 1, ja leht trükib sellest ainult alumise poole.
-
Vahemik ei ole sümmeetriline. Tangens läheb üle 2,03 korda nii kaugele, kui siinus alla jääb, seega asub θ siinuselt tangensi poole liikudes kolmandiku peal, mitte poole peal.
-
Kaalu neid selles suhtes ja kuupliikmed taanduvad täielikult, sest 2(−⅙) + ⅓ = 0. (2 sin θ + tan θ)/3 = 0,1745411, mööda 8,2 × 10⁻⁶ ehk 0,0047% võrra — üle saja korra lähemal kui siinus üksi, samast kahest arvust.
Vastus
Tangens maandub 0,176327 peal, kaare teisel pool, ja 0,510% on parimast pikalt maas. Sellel kaalumisel on pikk ajalugu teise nime all: ringjoone sisse joonistatud korrapärase hulknurga ümbermõõt on 2n sin(π/n) ja ümberjoonistatul 2n tan(π/n), seesama siinus ja tangens nurgal θ = π/n, ning diameetriga jagades saadakse klassikalised π rajad. 96 külje juures on need 3,14103195 ja 3,14271460, mis omaette annavad π-le 3,14; ühendatuna kujul (2 × 3,14103195 + 3,14271460)/3 annavad nad 3,14159283 tõelise 3,14159265 vastu. Tangens on tööriista enda mudelis kogu aeg olemas olnud; kaardi saab ainult siinus, sest väikese nurga reegel on see, mida füüsikakursus küsib.
-
Õpitee